Ahjuköögiviljade meistriklass
Kui õues puhub tuul ja päevavalgust napib, muutub köök sageli kodu kõige soojemaks ja hubasemaks paigaks. Just nüüd tasub ahi sisse lülitada ja köögiviljad ahjuplaadile laduda – vähesed asjad on nii lihtsad ja samas nii hõrgud kui kuldselt karamellistunud ahjuköögiviljad.
Kui kasutad maheköögivilju ja kvaliteetset õli, on suurepärane maitseelamus juba käeulatuses. Jälgides mõningaid lihtsad nõuandeid, mida ahjuköögiviljade valmistamisel tasub silmas pidada, saavutad tõelise meistriklassi.
Kuidas valmistada täiuslikke ahjuköögivilju?
1. Lõika ühesuurused tükid: ahjuköögiviljade saladus peitub lõikamises. Väikesed tükid lähevad kõrbema või kuivavad, suured jäävad tooreks. Lõika kõik köögiviljad umbes sama suurusega tükkideks, et need küpseksid ühtlaselt.
2. Ära kuhja ahjuplaadile liiga palju: kui köögivilju on liiga palju, hakkavad need küpsemise-röstimise asemel auruma ja jäävad pehmeks. Küpseta pigem kahes jaos või kasuta suurt plaati, et iga tüki ümber jääks natuke ruumi – just nii tekib köögiviljale isuäratav karamelline pind.
3. Ära ole igav: ahjus röstimine toob köögiviljade maitse- ja tekstuuriomadused väga hästi esile ning tulemuseks on mitmepalgeline, aga samas hästiharmoneeruv maitsekooslus. Lisaks muudab eri köögiviljade kasutamine roa tervislikumaks ning ka visuaalselt kauniks ja nauditavaks. Proovi kasutada korraga vähemalt kuut ning võimalusel isegi enamat eri köögivilja. Maitsete mitmekesistamiseks ning avastamisrõõmu lisamiseks katseta kindlasti ka vähemlevinud köögivilju nagu näiteks fenkol, porrulauk, juurseller, pastinaak, maapirn või baklažaan.
4. Lisa köögiviljad kihtide kaupa: kui röstid korraga erinevaid köögivilju, pane need ahju kahes järgus vastavalt küpsemisajale:
- Esimesena lisa kõvemad ja kauemküpsevad köögiviljad, mis vajavad küpsemiseks ca. 35-50 minutit. Siia gruppi kuuluvad: kartul, porgand, peet, kaalikas, naeris, bataat (võib ka teise gruppi panna, kui lõikad väikesteks kuubikuteks), juurseller, pastinaak, maapirn, kõrvits (eriti kui on kõvakooreline sort, nt muskaatkõrvits).
- Teisena lisa pehmemad ja kiiremini küpsevad köögiviljad, mis vajavad küpsemiseks 20-30 minutit. Siia gruppi kuuluvad: sibul, porrulauk, baklažaan, fenkol, seller (varsseller), suvikõrvits, paprika, brokoli, lillkapsas, tomat (tomat lisa viimase 10–15 min jooksul, et see ei laguneks).
Teise grupi köögiviljad võid lisada ca. 15-25 minutit hiljem, kui esimene grupp on juba osaliselt röstitud. See on hea hetk ka esimese grupi köögiviljade segamiseks. Ka õli ja maitseaineid pane kahes grupis, st. mitte kõike korraga esimesele grupile.
5. Kasuta õiget ja kvaliteetset õli: õli on oluline, et köögiviljad hästi röstuksid ja muutuksid kuldseks. Parimad on oliivi-, rapsi-, seesami- või avokaadoõli, sest need taluvad kuumust hästi ja lisavad mahedat maitset. Teisi õlisid, näiteks kanepiõli või linaseemneõli kasuta pigem pärast küpsetamist – tilgake peale valatuna annab ahjuköögiviljadele maitset ja lisab väärtuslikke oomega-rasvhappeid. Erinevate õlide omaduste ja kasutamise kohta saad lugeda meie blogipostitusest Toiduõlid ja -rasvad: 4 sammu tugeva terviseni.
6. Maitsesta julgelt: sool ja pipar on vaid algus. Lisa rosmariini, tüümiani, suitsupaprikat, vürtsköömneid või kurkumit – need toovad esile erinevate köögiviljade maitseomadused. Kui soovid midagi erilisemat, proovi enne serveerimist lisada sidrunikoort, palsamiäädikat või värskeid ürte.
7. Rösti piisavalt kuumas ahjus ja vahepeal sega: 200–220 °C on ideaalne temperatuur karamellise ja krõbeda
tulemuse saavutamiseks. Keset küpsemist on hea köögivilju segada – nii pruunistuvad need mõlemalt
poolt. Kui röstid köögivilju kahel ahjuplaadil korraga, siis vaheta poole pealt
plaatide asukohta, st. alumine plaat tõsta ülemiseks ja ülemine alumiseks.
Levinumad vead, mida ahjuköögiviljade tegemisel vältida
Kui kõrbedalaskmine kõrvale jätta, on ahjuköögiviljade valmistamisel raske midagi päris vussi keerata. Samas meistritulemuse saavutamiseks tasub alltoodud ohukohti silmas pidada ja vältida:
- Ebaühtlased tükid: väiksemad tükid on kuivanud ja üleküpsenud ning suuremad pooltoored.
- Köögiviljad on liiga tihedalt koos: tulemus jääb pehme, mitte krõbe.
- „Kartul-porgand-kaalikas“-sündroom: köögiviljade mitmekesisus on väike ning tulemus on küll hea, aga igavavõitu.
- Kõik köögiviljad on ahju pandud korraga: küpsemisaste jääb ebaühtlane, st. osad köögiviljad on pisut toored ja teised üleküpsenud.
- Pole lisatud piisavalt õli: köögiviljade pind ei karamellistu vaid pigem kuivab.
- Temperatuur on liiga madal: köögiviljad kuivavad.
- Soola on lisatud liiga vara: mõni köögivili, nagu seened või baklažaan, laseb siis vedeliku välja.
Ahjuköögiviljad on head nii kuumalt, külmalt kui püreestatult
Ahjuköögivilju võid julgelt valmistada korraga pisut suuremas koguses, kuna saad seda maitsvat ja väärt kraami mitmel isuärataval moel kasutada:
- Kuumalt: see on kõige tavapärasem vorm ahjuköögiviljade söömiseks kas eraldiseisva roana või ahjuliha või -kala kõrvale.
- Jahtunult: ahjuköögiviljad on suurepärane lisand pea igale salatile ning on salateid, kus ahjuköögiviljad on ka salati peategelase rollis – näiteks röstitud kõrvitsa salat fetajuustu, rukola ja kõrvitsaseemnetega.
- Püreestatult: ahjuköögiviljad võib blenderdada mõnusalt kreemjaks supiks või ka köögiviljamäärdeks, mida saad hiljem lisada salatile ja võileivale või ka dipikastmena kasutada.
Mängi maitsetega
Kui kasutad korraga erinevaid ahjuköögivilju, siis nende maitsekooslus on alati veidi varieeruv ja üllatust pakkuv. Ahjuköögiviljad on aga ka väga hea pinnas, millel võib julgelt pisut põnevamaid maitsekooslusi katsetada ilma, et peaks kartma ebaõnnestumist. Siin mõned maitsestussuunad, mida võid proovida:
- Vahemere köök: oliiviõli + rosmariin + küüslauk + sidrunimahl.
- Aasia köök: seesamiõli + sojakaste + ingver + tšilli.
- Maroko köök: oliiviõli + kurkum + köömned + kaneel + rosinad + koriander.
- Talvemeeleolu: bataat + peet + õun + tüümian + palsamiäädikas.
Serveeri ahjuköögivilju koos kastmega
Sarnaselt salatile tuleb ahjuköögiviljade maitse tõeliselt esile siis, kui neid serveerida koos kastmega. Ahjuköögiviljadele sobivad enamasti samad kastmed, mis salatitele. Näiteks võid katsetada neid nelja lihtsat kastet, mis kõik ahjuköögiviljadele sobivad, aga toovad nende maitse esile väga erineval moel:
- Tahinikaste sidruniga: sega tahini, sidrunimahl, küüslauk, vesi ja sool – sobib ideaalselt bataadi või peediga.
- Jogurti-küüslaugukaste: kreemjas, värske ja kergelt hapukas – hea lillkapsa, porgandi ja brokoliga.
- Palsamiäädika-meekaste: sobib hästi peedi ja porgandi magususe rõhutamiseks.
- Aasiapärane maapähklikaste: sega maapähklivõi, soja, laimimahl ja ingver – ideaalselt sobiv vürtsikas lisand röstköögiviljadele.
Kastmete tegemise kohta leiad täpsemaid soovitusi meie blogipostitusest Salatikaste: neid 5 retsepti tasub osata.
Eelistada maheköögivilju
Maheköögiviljad on kasvatatud ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta ning sisaldavad rohkem toitaineid. Maheköögiviljade maitse on puhtam ja loomulikum ning võid seda ka ise testida röstides prooviks korraga nii tava- kui maheköögivilju.
Enamikku köögivilju võib röstida koos koorega (olles selle eelnevalt harjaga puhtaks pesnud), kuna nii on mugavam ning koores peitub ka hulk kasulikke koostisaineid. Kui koor jääb peale röstimist söömiseks liiga kõva, siis võib selle eemaldada ning supiks või määrdeks püreestada. Kuna paljud taimekaitsevahendite jäägid kogunevad just koorde, siis maheköögivilju kasutades seda riski ei ole.
***
Ahjuköögiviljad sobivad hästi meie sügise ja talvega – nad on maitsvad, tervislikud, toitvad ning soojendavad kodu ja hinge. Kui järgid eeltoodud nõuandeid, on ahjuköögiviljade meisterlik valmistamine väga lihtne ning erinevate maitsetega kombineerides saad pakkuda kodusoojust ja maitserõõmu nii oma perele kui ka külalistele.
Kui see blogipostitus sulle meeldis ja sinuni ei jõua veel Biomarketi uudiskirjad, siis liitu siin Biomarketi uudiskirjaga ning aitame sul püsida terve, rõõmsa ja loodussõbraliku eluviisi lainel.