Blogi

Hea uni toetab tervist

Pikaajaline unevõlg võib hakata ohustama juba enamat kui ainult tuju või töövõime. Ka üks või kaks magamata ööd mõjutavad meie organismis täpselt paika timmitud hormoonide tasakaalu. Ebapiisav uni soodustab söögiisu tõstva greliini tõusu, põhjustades samal ajal näljatunnet pärssiva leptiini langust. Niisamuti mõjutab uni ka ajule olulise toitaine glükoosi ainevahetust, tõstes stressihormoon kortisooli taset. Küllap oled isegi märganud, et magamata öö järel haarab käsi pigem süsivesikuterohkemate palade järele. Ära siis imesta, see on su välja puhkamata aju, mis säärasel viisil kiiret kütust nurub. Jätkates kehva unerežiimi, hiliste magamaminekute ning närvilise ööunega viid oma organismi säästurežiimile, kus hormoonide tasakaalutuse tõttu kehakaalu tõus ning isegi rasvumine kerged tulema. 
Lisaks hormoonidele mõjutab ebakvaliteetne uni organismis mitmeid protsesse, põhjustades üldist põletikutaseme tõusu, nõrgestades immuunsüsteemi  ja stressitaluvust ning luues soodsa pinnase südameveresoonkonnahaiguste, insuldi, diabeedi ning mitmete teiste tõsiste krooniliste haiguste tekkeks.

Sinu uni on sinu kätes

Kui tegu ei ole tõsistest tervisehädadest tingitud unehäirega, mille puhul arsti nõuanne ja abi vajalikud, saad ka ise kvaliteetse ööune tarvis palju ära teha.  Siin on sulle 8 nippi kindlustamaks tõhusat und. 

Tunne oma unevajadust. Selleks proovi ühe nädala jooksul igal õhtul magama minna just siis, kui end väsinuna tunned. Liiga vara teki alla pugemine võib une saabumist häirida niisamuti kui voodisse minekuga hilja peale jäämine. Kui võimalik, maga hommikul nii kaua kuni und jagub, ärgates ilma äratuskellata. Kirjuta üles oma igaõhtused uinumis- ja igahommikused ärkamisajad ning loe nädala lõppedes kokku igaöised unetunnid. Nii leiad oma esialgse keskmise unevajaduse, mille põhjal edaspidi magamamineku- ja ärkamise aegasid planeerida.  

Loo omaenda unerütm. Teades oma unevajadust planeeri oma magaminekuaeg lähtudes sulle omasest unetundide arvust ja hommikusest ärkamisajast. Keskmiselt jääb täiskasvanu unevajadus 7-8 tunni vahele, aga on ka inimesi, kes ei vaja und enam kui 6 tundi ning neid, kes igaöiselt ka üle 8 tunni magada armastavad.
Unerutiini loomiseks püüa magama minna igal õhtul enam-vähem samal ajal, eeldusel, et ka hommikuti samal ajal ärkad.  

Hoidu ergutitest. Väldi pealelõunasel ajal teada-tuntud erguteid nagu kohv, teepõõsa lehtedest valmistatud joogid (valge, roheline, must tee), koola- ja energiajoogid. Anna kõhule puhkust. Lase seedimisel enne ööund rahuneda, vältides õhtusöögiks raskesti seeditavaid ja liialt vürtsikaid roogasid. Tea, et rasvarikkad road ergutavad maomahlade tootmist, nõrgestades samal ajal maolukuti tööd, mis omakorda võib kaasa tuua und häirivad kõrvetised.  Öörahule ei tee head ka liigne šokolaad ning kakaojoogid, samas kui eluolulist aminohapet trüptofaani sisaldavad piimatooted, munad ja kalkuniliha mõjuvad und soodustavalt niisamuti kui magneesiumist tulvil küpsed banaanid. 

Ära üle pinguta. Rahulik õhtune jalutuskäik või isegi mõõdukas tempos sörkjooks tuleb unele igati kasuks, võimaldades enne und organismil end värske hapnikuga varustada. Intensiivne treening mõjub aga pigem vastupidiselt, ergutades ainevahetust ning närvisüsteemi niivõrd, et uinumisega raskusi võib tekkida.
Niisamuti on mõõdukus oluline ka une-eelse vanni või sauna puhul. Soe vesi ja leebe saun lõõgastab, liigselt kuum vann ning äge leil pigem ergutab. Teadlikult valitud eeterlikud õlid aitavad vanni- või leiliveest aurustudes samuti meeli rahustada ning ööks ettevalmistada.  

Alkoholist ei ole abi. Võid ju arvata, et punavein sind uniseks teeb või klaasike konjakit närve rahustab, tõde on aga see, et kuigi alkohol võib aidata õhtul uinuda, rikub see su sujuva ööune, muutes su une pinnapealseks, pannes sind öö jooksul korduvalt ärkama ning lühendades uneaega keskmiselt paarikümne minuti võrra. Niisamuti süvendab alkohol norskamist, mis omakorda häirib nii norskaja kui ta kaaslase und. Seega kui oled unega hädas, jäta see klaasike pigem heaga ära.  

Valgus, vaenlane ja sõber. Päevavalgus ja ööpimedus aitavad luua rütme, mis toetavad su keha unerežiimi. Piisavas koguses päevavalgust aitab ette valmistuda hääks ööuneks. Talvisel kaamosperioodil võib unehäirete korral abi olla spetsiaalsest päevavalguslambist, millega hommikul päevavalgust imiteerida, abi on ka päevastest jalutuskäikudest.
Õhtul väldi vähemalt paar tundi enne oodatavat uinumisaega sinise valgusega nutiseadmeid või kui kuidagi ei saa, kasuta erinevate seadmete puhul pakutavat võimalust ekraanivalguse spektri muutmiseks. Ka eluruumide, eriti magamistoa valgus võiks õhtusel ajal olla pigem kollase spektriga, pehme ja soe. Magamistoas aitab hämar valgus ja mahe öölamp luua uinumiseks soodsamat meeleolu.

Valmista magamistuba ette. Hästi õhutatud tuba, paras toatemperatuur, sobiv tekk ja padi, valgus- ja mürareostuse välistamine on uinumiseks sobiliku keskkonna loomisel üliolulised. Nii ei lase hästi uinuda ei liialt soe ega külm tuba, ebasobivad voodiriided ja madrats, rääkimata aknast sisse kiikavast tänavalambist ning tuppa kostvast tänavamürast või lärmakatest naabritest.
Tea, et uinumisele aitab kaasa ka korras magamistuba. Triikimata pesu kuhi, korrastamata riidekapp või ripakil raamaturiiul on kui elavad etteheited, mis mõtted unemaalt kõrvale juhivad.  

Hommik on õhtust targem. Voodi ei ole koht, kus suhteid klaarida ning päevamuresid arutada. Ärgates hommikul puhanud peaga tunduvad ka eelmisel õhtul võimatuna näinud probleemid lihtsamad, teinekord on aga nii mõnigi lahendus end ööune ajal justkui võluväel valmis sättinud ning ootab vaid su reibast ärkamist.  

Need lihtsad nipid aitavad kindlasti, kui tegu ei ole tervisehädadest põhjustatud unehäiretega. Lisaks neile on meil sulle Biomarketites veel mitmeid kosutavat und soodustavaid tooteid, astu aga lahkesti läbi ja leia vajalik.