Blogi

Chia ehk õlisalvei on pärit Lõuna-Ameerikast. Mehhiko asteekide jaoks oli see nii hinnatud taim, et sellele pühendati iga-aastaseid pidustusi. Chia-seemneid kutsuti indiaani jooksjate ja sõdalaste toiduks, sest need pisikesed seemned annavad uskumatult palju energiat ning kaitsevad keha vedelikukao eest.

Chia-seemned meenutavad nii oma suuruse kui kuju poolest mooniseemneid, kuid maitse poolest siiski mitte. Üldiselt ei söödagi chia-seemneid maitse pärast, sest eriliselt meeldejäävat maitset nendel pisikestel seemnetel ei ole ning eelkõige on need hinnatud hoopis oma toitainerohkuse tõttu. 

Chia-seemned sisaldavad rikkalikult oomega-3-rasvhappeid. Oomega-3-rasvhapped on väga tervislikud rasvained, mis on vajalikud aju ja närvide tööks, samuti aitavad need vähendada organismis kolesteroolitaset. Oomega-3-rasvhappeid leidub tavapäraselt rasvastes kalades, seega on chia-seemned suurepärane taimne alternatiiv kasulike rasvhapete saamiseks. Chia-seemned sisaldavad ka palju kaltsiumi, mis on oluline hammaste ja luude tugevdamiseks.

Veel sisaldavad chia-seemned rohkesti magneesiumi, mida on kehal vaja sadade biokeemiliste reaktsioonide reguleerimiseks, sealhulgas energiatootmiseks ja luude arenguks. Kui oleme stressis, siis kasutavad meie kehad magneesiumi kiiremini, seega on chia-seemned ideaalne toiduaine kiire eluviisi korral.

Chia-seemned koosnevad 20% ulatusest taimsest valgust, mis annab energiat ja tasakaalustab veresuhkru taset ning see omakorda tagab meile hea enesetunde ja tuju kogu päevaks. Oluline on saada valku igal toidukorral ning chia-seemned on selleks hea võimalus, sest need seemned sobivad küll iga toidu juurde.

Chia-seemned on ka üks rikkalikumaid lahustuvate kiudainete allikaid - need sisaldavad 56 g kiudaineid 100 g seemnete kohta, millest 14 g on lahustuvad. See tähendab, et chia-seemned liiguvad võrreldes teraviljadest saadavate kiudainetega läbi seedesüsteemi aeglasemalt, aeglustades glükoosi imendumist. Kõrge kiudainete ja taimse valgu sisaldus chia-seemnetes tähendab, et süsivesikute lagundamine suhkruteks käib aeglaselt ning see aitab ennetada veresuhkru kõikumisi, andes meile pikkamisi vallanduvat energiat.

Chia-seemned imavad oma kaalust kuni kümme korda rohkem vedelikku, mis tähendab, et vedelikuga segatuna need paisuvad ja moodustavad geelitaolise massi. Seda massi sobib kasutada näiteks muna asendamiseks küpsetistes ehk koostisainete sidumiseks. Seda chia-seemnete omadust on hea ära kasutada ka maitsvate ja hästi täiskõhutunnet tekitavate chia-tarretiste valmistamiseks.

Tarretise valmistamiseks leota chia-seemneid vedelikus tund või paar. Kui soovid tarretist nautida hommikul, võid leotada ka üleöö. Tarretisse sobivad hästi marjad, puuviljad ning kookos- või mandlipiim, samuti mahlad.

Puista chia-seemned toidule kasvõi igal toidukorral, näiteks pudrule, müslile, salatile jne. Võid neid lisada ka smuutidesse või jogurti hulka. Smuutit valmistades tasub aga teada, et jook tuleks ära juua üsna kiiresti pärast valmistamist, muidu seemned paisuvad ja su smuutist saab tarretis.

Lihtne chia-tarretis ühele

Vaja läheb: 4 spl chia-seemneid, 250 ml mandlipiima, 1 tl agaavisiirupit, 2 spl maitsestamata jogurtit. Tarretise maitsestamiseks sobivad ka puuviljad, näiteks banaan ja mango ning kuivatatud või värsked marjad, näteks goji-marjad.

Valmistamine: pane chia-seemned, agaavisiirup ja jogurt purki ning vala peale mandlipiim. Sega ühtlaseks massiks ja keera purgile kaas peale. Lase öö läbi külmikus seista või hoia tarretist külmas vähemalt 6-8 tundi. Chia-tarretis on toitev roog ning sobib eriti hästi hommikusöögiks. Saad selleks õhtul koostisained lihtsasti ja kiiresti kokku segada ning hommikul ärgates on maitsev ja tervislik hommikusöök valmis!