/photos/bg_blog.jpg

Blogi

Uued tooted, sooduspakkumised, kauplustes toimuv ja nõuanded
01 september
2016

Tervislikud õlid sinu parema enesetunde heaks - septembris 20% soodsamalt

Teadmine, et rasvast peaks hoiduma nii tervise kui kehakaalu pärast, on meisse aastatega nii sügavale juurdnud, et tänapäeval on see toitumisteadlaste ning arstide poolt kummutatud müüt me teadvusest ikka veel üsna visa lahkuma. Kes kardab rasva ülekilode, kes kolesterooli või südame-veresoonkonnahaiguste pärast, rasvahirmust on raske lahti lasta. Oma iva rasvase toidu pelgamises muidugi on, aga see käib pigem loomsete ja tahkete rasvade kohta.
Et saaksid oma toidulaual teha tervislikke valikuid, pakume Sulle septembris valiku tervisele kasulikke õlisid Prantsusmaa mahetootjalt Emile Noël'ilt 20% soodsamalt. 
Rasvaste toitudega liialdamisest võib tervisele enamgi kahjulik olla just rasvadest täielikult loobumine või pidevalt vähese rasvasisaldusega toiduainete eelistamine. Rasvavaba salatikastme, leivamäärde ja piimatoodete eelistamine laastab pikas perspektiivis tervist niisamuti kui rasvarohkete roogade ning valede rasvade tarbimine.
Meie organism vajab rasvhappeid rakukestade ehitamiseks, rakkudevahelise sideme tugevdamiseks, rakukestade koostööks hormoonidega. Õigete rasvadega toetatud rakukestad on elastsed, võimaldades efektiivsemat rakkudevahelist infovahetust. Rasvavaese toitumise korral kannatab kogu organism tervikuna, jäädes ilma headest, küllastumata rasvadest, mille tulemusena võivad ilmneda erinevad vaevused südame-veresoonkonnas, liigestes, soolestikus, hingamisteedes ja ajutegevuses. Rasvavaese dieediga seostatakse ka meeleoluhäirete teket ja mälu nõrgenemist. Õigete rasvadega õigesti valmistatud roa asemel peaks pelgama pigem kiudainetevaese ja süsivesikuterohke, liigselt rafineeritud toidu tarbimist.
Tervisliku toitumise pooldajad teavad, et toidulauale on võimalik valida väga erinevaid rasvu, mõned neist etemad kui teised, mõned aga sellised, mida tasuks oma igapäevases menüüs vältida või tarbida pigem harva. Niisamuti ei piisa vaid heade rasvade eelistamisest, tähelepanu peab pöörama ka rasvhapete omavahelisele tasakaalule ning igale rasvale sobivale kasutusviisile.
Millised on aga õiged rasvad ning kuidas neid oma toidusedelis kasutada? Lihtsustatult lähenedes võib rasvad jagada küllastumata ehk pehmeteks ning küllastunud ehk tahketeks rasvadeks. Hea näide pehmest rasvast on õli, mis koosneb 90% küllastumata ning 10% küllastunud rasvast. Õli kõrval on rikkalikud pehme rasva allikad ka seemned ja pähklid, mandlid, avokaado ja rasvane kala, millest omakorda on samuti võimalik õli pressida. Tunneme me ju nii päevalilleseemne- kui ka kreeka pähkli õli, avokaadoõli ning kala- ja kalamaksaõli. Küllastumata rasvade oskuslik kasutamine igapäevasel toiduvalmistamisel aitab reguleerida veresuhkru- ning kolesteroolitaset, niisamuti tagab teadlik rasvade tarbimine ka terved liigesed ning kauni naha, juuksed ja küüned.
Rasvamolekulid koosnevad rasvhapetest, mis on erineva ahelapikkuse ja küllastumise astmega. Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud, polüküllastumata ja monoküllastumata rasvhapped. Küllastunud rasvhapped on omased loomsetele rasvadele (searasv, hanerasv, või jms), aga ka mõnele taimsele rasvale nagu kookos- ja palmirasv. Küllastumata rasvhappeid leiab enam taimsetes rasvades. Kaht kehale eriti olulist polüküllastumata rasvhapet, omega-3 ja omega-6, ei suuda paraku organism ise valmistada, seepärast on eriti oluline rasvade tarbimisel jälgida, et kasutataks piisavalt ka neid kaht rasvhapet sisaldavaid õlisid, kusjuures jälgima peab ka nende omavahelist tasakaalu.
Kui möödunud aegadel võis puhta ja võimalikult vähe töödeldud toidu kaudu omastatud omega-3 ja omega-6 rasvhapete tasakaal olla isegi suhtes 1:1, siis tänapäeval on tavapärane suhe 20:1 omega-3 rasvhappe kahjuks. Ideaalne tasakaal on aga omega-3 ja omega-6 vahel suhtena 4:1.
Pakkudes organismile õige suhtega omega-3 ja omega-6 rasvhappeid, toodab keha põletikuvastaseid eikosanoide, kui aga suhe omega-6 rasvhapete poole kaldub, siis põletikku soodustavaid eikosanoide. Nimetatud tasakaalu jälgimine igapäevases toitumises aitab tagada eikosanoid-hormoonide tasakaalu, mis mis kontrollivad organismis mitmeid protsesse, muuhulgas põletikke, vererõhku ja hormoonide tootmist.
Kuidas aga omandada kehale nii vajalikke küllastumata rasvhappeid ning kuidas jälgida omega rasvhapete rühma omavahelist tasakaalu? Üks käepärasemaid viise organismile õigete rasvade pakkumisel on kasutada toiduvalmistamisel erinevaid õlisid, mis oma olemuselt on küllastumata rasvad ning mille omegarasvhapete omavaheline tasakaal on meile teada.

Õlidest kõige rohkem organismile eluvajalikku omega-3 rasvhapet sisaldab linaseemneõli, mille rasvhapetest moodustab omega-3 kuni 60%. Sisaldades keskmiselt 50 grammi omega-3 rasvhapet 100 grammi õli kohta on linaseemneõli justkui looduse kingitus kõrge kolesterooliga kimpus olijaile. Linaseemneõli suur omega-3 sisaldus aitab tasakaalustada ka omega-6 ja omega-3 omavahelist suhet, sest linaseemneõlis on nende kahe rasvhappe suhe 4:1 omega-3 rasvhappe kasuks. Kui linaseemneõli kõrval on omega-3 sisaldus märkimisväärselt suur ka rasvases kalas, kalaõlis ja kalamaksaõlis, on siiski paratamatu tõde, et paljud meist ei söö igapäevaselt kala nii palju, et omega-3 rasvhapet piisavalt omastada. Niisamuti tõttab appi linaseemneõli ka taimetoitlastele, kellele on see esimene oluline omega-3 allikas. Oma veidi mõrkja maitse tõttu sobib linaseemneõli kasutamiseks iseseisvalt, lusikatäie kaupa manustades, toitudes kasutamiseks aga kindlasti vaid külmalt, sest kuumutades oksüdeeruvad linaseemneõli kasulikud omadused väga kiiresti.

Teine mainimisväärselt kasulik toiduõli on kanepiõli, milles omega-6 ja omega-3 vaheline suhe on 3:1. Lisaks asendamatutele rasvhapetele sisaldab kanepiõli ka ohtralt klorofülli, mis soodustab rakkude hapnikuvahetust, tugevdab immuunsüsteemi ning aitab seedetrakti kaudu välja viia kahjulikke jääkaineid. Niisamuti avaldab kanepiõli soodsat toimet kolesteroolitasemele, vererõhule, nahale ja liigestele. Kuumtöötlemiseks kanepiõli oma madala suitsemispunkti tõttu ei sobi, seepärast lisa seda erkrohelist ja vürtsikalt maalähedase mekiga nektarit näiteks püreesuppide ning hommikupudru peale või lihvi sellega sügisese kõrvitsa- või seenerisoto maitset.

Küllastumata rasvhapete ning bioaktiivsete ainete poolest on rikas ka maarjaohaka õli. Lisaks bioflavonoididele, linool- ja linoleenhappele, karotenoididele, vitamiinidele A, B, E, K ja antioksüdantidele sisaldab maarjaohaka ka silibiniini, mis tugevdab ja regenereerib maksa rakke. Kuumtöötlemisel kaotab see õrn õli oma maksa ja sapiteede talitlust ning seedetrakti tegevust toetavad omadused, seepärast kasuta klaarkollase ilme ja maheda maitsega maarjaohakaõli salatikastmeks kergetesse salatitesse ning külmadele kalaroogadele, näiteks lõhetartari või forellicarpaccio peale niristamiseks.

Kõrvitsaseemneõli sügav tumeroheline värv iseloomustab üsna täpselt selle õli intensiivselt pähklist maitset. Rikkalikult mineraale, flavonoide, A-, E- ja erinevaid B-grupi vitamiine sisaldav õli leevendab maksavaevusi ning toetab küünte, juuste ja luustiku heaolu. Toidulaual sobib kõrvitsaseemneõli lisama roogadele täidlast, meeleolu tõstvat mekki, nii võid näiteks selle maitsenoodiga lihvida spinati ja ricottaga täidetud pastat või kõrvitsa-gnocchisid.






Kaunilt kahvatukollane, mahedalt pähklise mekiga seesamiseemneõli, mis sobib täiendama Lähis-Ida ja Aasia roogasid, toetab makrobiootilist ning ajurveedilist toitumist. Pane tähele, et seesamiõli võid kasutada ka küpsetamisel, praadimisel ja vokkimisel. Voki seesamiseemneõliga näiteks nuudleid ja köögivilju, lisa seda hummusele või valmista mõnusalt seesamine salatikaste ürtiderohke kikerhernesalati peale. See õli tasub menüüsse lisada, kui on soov ennetada südame-veresoonkonna haigusi ning vähendada nn halva kolesterooli taset kehas. Seesamiõli sisaldab rikkalikult haruldasi looduslikke antioksüdante sesamiini ja sesamoliini, samuti suurepärases tasakaalus oomega-6- ja oomega-9-rasvhappeid. Ka õlis sisalduv letsitiin aitab ennetada kolesterooli ja küllastunud rasvade kogunemist arterites.

Kui asendamatuid  rasvhappeid nagu omega-3 ja omega-6 tuleb omastada teadlikult toitudes, kuna organism neid ise sünteesida ei suuda, siis omega-7 ja omega-9 rasvhappeid toodab organism ise teistest rasvhapetest. Niisamuti sisaldavad neid ka erinevad taimeõlid nagu oliiviõli, avokaadod, mandlid-pähklid ja seemned. Omega-7 rasvhape tugevdab nahka ja limaskesti ning edendab nende uuenemist. Omega-9 rasvhapete hulka kuuluv õlihape aitab vähendada nö. halba ehk LDL kolesterooli kui sellega asendatakse toidus küllastunud rasvhappeid. Omega-9 rasvhappe sisaldus on suurim oliiviõlis, avokaadoõlis, mandlites, pähklites ja erinevates seemnetes. Monoküllastumata rasvhapped kannatavad üsna hästi mõõdukat kuumutamist, mistõttu sobivad need hästi toiduvalmistamiseks. Loe siit edasi oliiviõlide valmistamise, säilitamise ning toidus kasutamise kohta.

Septembris leiad Biomarketist kena valiku tervisele kasulikke õlisid Prantsusmaa mahetootja Emile Noël'i valikust tervelt 20% soodsamalt 
Kanepiõli, 250 ml
Hind septembris 8.00 eurot, hind püsikliendile 7.44, tavahind 10.00
Kõrvitsaseemne õli, 250 ml
Hind septembris 10.79 eurot, hind püsikliendile 10.04, tavahind   13.49
Linaseemneõli, 250 ml
Hind septembris 5.56 eurot, hind püsikliendile 5.17, tavahind 6.95
Maarjaohakaõli, 250 ml
Hind septembris 15.20 eurot, hind püsikliendile 14.14, tavahind 19.00
Seesamiseemneõli, 500ml
Hind septembris 6.92 eurot, hind püsikliendile 6.44, tavahind 8.65
Omega-3 õli linaseemneõliga 500ml
Hind septembris 6.40 eurot, hind püsikliendile 5.95, tavahind 8.00

Emile Noël'i oliiviõlide septembrikuised soodushinnad leiad siit.

Fotod: Biomarket