/photos/bg_blog.jpg

Blogi

Uued tooted, sooduspakkumised, kauplustes toimuv ja nõuanded
05 jaanuar
2016

Proovi jaanuaris soodsamalt: vahtrasiirup annab pannkookidele ja pudrule erilise meki

Kanada rahvuspuu suhkruvahtra mahlast vee eraldamise teel valmistatud karamelline vahtrasiirup on toidugurmaanide armastatud magustaja, mis annab pannkookidele, hommikupudrule või puuviljasalatile erilise meki. Jaanuaris saad Naturata aromaatset vahtrasiirupit proovida tavapärasest 25% soodsamalt.
Naturata vahtrasiirup valmib Kanadas Quebeci osariigis, kus toodetakse suurem osa maailma vahtrasiirupist. Seda põhjusel, et suhkruvahtra kasvuks eriti hästi sobivad Kanada kliima ja mullastik muudavad puu mahla magusamaks kui mujal. Mahepõllundusliku tootmise käigus ei kasutata Naturata vahtrasiirupi valmistamiseks taimekaitsevahendeid, sünteetilisi väetiseid ega muid kemikaale.

Varakevadel, kui päevasel ajal tõuseb temperatuur juba üle 0 kraadi, algab vahtra mahlajooks – vesi koos selles lahustunud suhkruga hakkab liikuma okstesse, et tagada toitained pungade arenguks. See ongi õige aeg suhkruvahtra mahla kogumiseks. Mahla kogutakse veebruari lõpust kuni aprilli keskpaigani ning kogumine lõpeb, kui temperatuur ei lange miinusesse ka enam öösiti.

Mahla kogumiseks puuritakse ühe puu tüvesse olenevalt selle suurusest ja vanusest üks kuni viis sõrmejämedust auku. Seda õigesti tehes ja kemikaale mitte kasutades puud kahjustada ei saa, kuna mahla kogumise järel kasvab koor kinni mõne nädalaga ning igal aastal puuritakse puul augud erinevatesse kohtadesse. Aukudest voolab vahtramahl voolikute kaudu ehk õhuga kokku puutumata puude külge kinnitatud metallämbritesse (all fotol). Ühe liitri vahtrasiirupi valmistamiseks läheb vaja umbes 40 liitrit vahtramahla ning ühelt puult saabki aastas mahla keskmiselt ühe liitri vahtrasiirupi valmistamiseks.


Vahtramahla kogumise hooaja algul on sahharoosirikas mahl hele ja merevaigukarva kollane ning pehme magusa maitsega. Hooaja jooksul muutub mahl tumedamaks ning selle maitse intensiivistub. Sellest tulenevalt saab ka vahtrasiirup hiljem oma kvaliteediklassi, näiteks A-klassi siirup on heledam ja mahedamaitselisem ning C-klassi oma tumedam ja karamellisem. 

Kogutud vahtramahl läbib aurustamise protsessi, mille käigus kuumutatakse mahla umbes saja kraadini. Valmis vahtrasiirupi veesisaldus on umbes 33%. Sobiva tihedusega siirup filtreeritakse ja villitakse kuumalt pudelitesse.

Vahtrasiirup koosneb peamiselt sahharoosist ning vähesel määral glükoosist ja fruktoosist, siirupi suhkrusisaldus on umbes 66%. Lisaks suhkrule sisaldab siirup looduslikke mineraalaineid, mille kogus sõltub pinnasest, kus puud on kasvanud. Näiteks on vahtrasiirupis mainimisväärselt kaaliumit, naatriumit, rauda, kaltsiumit, tsinki, magneesiumi ja mangaani. Seepärast on vahtrasiirup ka tervislikum ja rikkalikuma toiteväärtusega alternatiiv valgele suhkrule.

Vahtrasiirupi kasutusvõimalused on laiad – nirista seda karamellist hõrku magustajat pannkookidele või vahvlitele, röstsaiale või hommikupudrule, puuviljasalatile või jäätisele, jogurtile või kohupiimale, lisa küpsetistele või teele-kohvile.

Avatud vahtrasiirupi pudel pista külmikusse, sest muidu võib säilitusaineteta siirup minna hallitama ja käärima. Külmikus säilib siirup umbes aasta aega.

Naturata A-klassi vahtrasiirupi hind jaanuaris 9.94 EUR / 375 ml (tavahind 13.25 EUR). Vaata teisi jaanuari sooduspakkumisi meie blogist.

Fotod:  Dave Pape / Wikipedia (vahtrasiirupi kogumine), 
Agnes Männiste (vahtrapuu Kanadas), Naturata (vahtrasiirup)